Kolmekordselt

Sind ma näen kolmekordselt

Sind, su peegeldust ja su peegelduse peegeldust

Ennast kahekordselt

Oma peegeldust ja peegelduse varju

Sest iseennast ei näe ju keegi

Kuidas ta ka ei vaataks

Kui ma saaksin näha kord elus

Omaenese silmi

Kas ma taluks nende igavesti juurdlevat pilku,

Mis küsib, mida siin teen?

Kas ma suudaksin oma silmade küsimisele vastata?

Ehk ongi parem, et näen ennast vaid kahekordselt

Sest vaevalt ma kolmandat talukski

Kas kolmas sinagi talub?

Kassikulla jäljed

Ma näen su näol kassikulla jälgi

seal kus just äsja 

mu huuled 

need põlevad veel 

sellest olematust kassikulla tolmukübemest mitte sinust 

ma nutan öösiti

Ei ma ei nutagi 

õigupoolest ma naeran enda üle 

Ma siiski nutan,

nutan laginal

nagu poleks aegade algusest nutnud

silitan pisarmärja suuga

su kivisiledat selga

ja kassikuld niriseb ojadena

segunedes mu pisaratega

imestan

näen esmakordselt

katmata ihu ta ehedas hiilguses

selges sügavas säras

kullata!

Ilus hommik

ja kassikullakarava taevas langetab meie peale

elu esimest suudlust.

Viktoria Grahv · kassikullajäljed

Maastik tihastega

Viktoria Grahv · Maastik tihastega

Mul ei ole vaja seda külma ilu,

lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,

pikka sirget alleed,

mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,

jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.

Irbisenahast mantlis kuningas

silmitseb mind.

Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,

mis põletavad,

kuid mitte kuumaga.

Põgenen!

Samad lumised puud joonsirgel alleel,

kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.

Astun rohule.

Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.

Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,

vaid huuli veel põletab see veider suudlus,

mis ei soojendanud,

vaid kattis jääkirmega südant.

Õnneks ainult pealtpoolt.

Ärkan unest.

Kergendusega näen:

ei lennanudki ära tihased

mu vaiksest suvisest aiast.

Võtan päikesesooja kivikese, 

hoian peos,

et sulaks jääkirmega kaetud süda.

Pikkamisi laskuvad mu paljastele õlgadele

tihased.

Maastik tihastega

Maastik puuriga

sa ju tead

et ma usaldan sulle

midagi mis on hinnaline ja habras

justkui lind kes on kaotanud sule

ja on õnnelik selle üle

et sa leidsid selle

ja maalisid puuri

võib-olla mitte temale

siis kellele?

õunapuu külvaja tuulega tuleb

külvates kadedust, häda ja tüli

lind laulgu oma peibutuslaulu

kuldse õuna noppijale

kuid lind ei laula.

türnpuu külvaja pimedas tuleb

külvates piina ja surma

lind heliseb hirmunult puuris

nähes astlaid ja verd oma rinnal

kas juba tulebki minna

kui see õige laul on veel laulmata?

õlipuu külvaja koidikul tuleb

võtab maalitud puuri

ja riputab

enda külvatud rahupuule

mis ulatub taevani

kuhu ei kostu sõnade kõla

kui külvaja kutsub

siis tuleb minna

lennata söösta

ja laulda

et kõik näeks

mille nimel ta laulab, lendab,

jookseb ja roomabki

see lind

kes on kaotanud sule

Viktoria Grahv · Maastik ohakalinnuga

Maastik jõega

Nad joonistavad sind
ja pidevjoon,
su mõte aeglane kulg,
kui kuuled oma salanimenime
võib-olla suled... silmad... kõrvad,
et unustada und,
mis meelest ammu läind,
ehk aitab trummisosin
mängutoosis,
kui lapsepõlvemäng

seal värske rohu sees,
kui vana rohi juba põles
kevadised veed ei kustuta
su ammust ängi
nead ja armastad,
kuid siiski kuuled oma kätes
vaikselt hoiad lindu,
mis vaevalt küll...

veel tõuseb lendu tema hääl,
kui voolav laava
oma teel
ta uusi linnu ehitab
su peas
saab pidevjoonest
palgel nähtamatu pisar
ja selle aeglane kulg
neil tabamata jääb
mu jõgi.