sa ju tead
et ma usaldan sulle
midagi mis on hinnaline ja habras
justkui lind kes on kaotanud sule
ja on õnnelik selle üle
et sa leidsid selle
ja maalisid puuri
võib-olla mitte temale
siis kellele?
õunapuu külvaja tuulega tuleb
külvates kadedust, häda ja tüli
lind laulgu oma peibutuslaulu
kuldse õuna noppijale
kuid lind ei laula.
türnpuu külvaja pimedas tuleb
külvates piina ja surma
lind heliseb hirmunult puuris
nähes astlaid ja verd oma rinnal
kas juba tulebki minna
kui see õige laul on veel laulmata?
õlipuu külvaja koidikul tuleb
võtab maalitud puuri
ja riputab
enda külvatud rahupuule
mis ulatub taevani
kuhu ei kostu sõnade kõla
kui külvaja kutsub
siis tuleb minna
lennata söösta
ja laulda
et kõik näeks
mille nimel ta laulab, lendab,
jookseb ja roomabki
see lind
kes on kaotanud sule
