esmaspäev, 26. oktoober 2026

Raamatud

 

Armastan lebada

siiliks pöetud kunstmurul

ja vaadata kuidas mu raamatud

riiulitel kasvavad

ma olen poetanud sinna seemneid

kogu talve jooksul

hoidnud neid soojas kupli all

ja aeg-ajalt kastnud üle meeletult

tahaks juba näha

väikseid raamatuidusid

raamatubeebisid

ja seal nad ongi pontsakad ja valgelehelised

ettevaatust lähenemisel

mähkmeta raamat võib peale pissida

aga pole midagi

see on puhas tint ja tarkus


Mu raamatud juba roomavad

ja pean riiulile võre ette panema

nad seisavad juba jalul

ja siis on nad korraga

kisavad ülbed ja vinnilised teismelised

pean riiuleid pikendama

muidu ei mahu pealkirjad enam ära

autoritele haugutakse niikuinii juba ammu vastu


Ojeeh

nüüd on aeg raamatutele

seda emaka ja tolmuka loengut pidada

et nad enneaegselt paljunema ei hakkaks

aga nad poegivad ikka

kusjuures sünnivad nii imelikud ristandid

prerafaeliitide novellide rituaalsest paaritumisest 

ootava godot'ga

tuleb ilmale külluslikes värvides gootikirjaline

nappe binaarkoode sisaldav köide

padjamärkmete kurtuaassest afäärist 

ingmar bergmani elulooga

sünnib keisrilõikega

maagiliselt helendav

eraklikust saareelust pajatav haikukogu

ma parem ei kirjelda seda veidrat järglast

kes sünnib adleri orkestratsiooniõpikul ja

kohutavatel lastel


Asi läheb kontrolli alt välja 

ja ma lähen lemmikloomapoodi

et raamatukoisid osta

kuid mind vaadatakse seal

nagu viimast jobu

naasen koju tühjade kätega

riiulid on juba ohtlikult kaldu

pöetud kunstmuru heinakuhjaks kasvanud

mmmmmõnus pehme


Leban jõuetult heinakuhjas

ja viimseni täis riiulid 

vajuvad mu pea kohal aeglaselt kokku

täiuslikuks lugemisparadiisiks






Pea

Viimasel ajal

räägin oma peaga

ütlen talle

võid küll mõelda kõike

mis sulle pähe tuleb

aga oled ikkagi mu pea

minu kaela otsas

minu lükata-tõmmata

murda valutada vajadusel mahagi võtta

kes meist ikkagi

pealik on

küsib mu käest 

solvunud pea

kehitan õlgu

ja tunnen

et pea liigub õlgadega kaasa

tõrksalt selgroolülide kriginal

kuid siiski liigub vaevumärgatavalt

mulle tundub

et sa kuuletud mu õlgadele

vastan pea

retoorilisele küsimusele


Tean-tean

sa ei pea mind eriti oluliseks

muigab pea

aga vaatame

mis sa kostad kui pead

minu pideva alavääristamise

üleväsitamise

talvel ilma mütsita käimise 

ja märgade juustega magamise tõttu

peaarsti poole pöörduma

või sootuks hullaris kükitama

sa väike ärevushäirik

saadan ta selle peale lihtsalt pe…sse

dialoog võtab tuurid üles 

pea karjub võõra häälega

mis meenutab kahtlaselt mu enda oma

ära räägi siis enam minuga

tüüta oma varbaid või naba

või nibusid

selle peale tekib soov talle vastu vahtimist virutada

aga hoian end vaos

olen mõistlik tasakaalukas

peaaegu viisakalt

haaran teda juustest

sikutan paar korda üsna tugevalt

ja lasen kergendustundega lahti


Äkki ilmub püssiga mees

ja ütleb üsna rahulikult

lõpetage see lament jalamaid ära

kas te ei tea et

oma pea sees uitamine

on rangelt keelatud

see on eraomand

kasige välja 

mõlemad


Unetu rohi

Talve unerohu mõju

on lahtunud

unemürki on lõputult käiatud

vereringes venitatud lõigatud kleebitud 

veenides võngutatud

tagurpidi mängima pandud ja

nüüd on mürgilint õhkõhukeseks lihvitud

uneteed on lõpuni käidud või

mahakäinud

poolidelt maha voolanud

mürk nirisenud tilkhaaval kuni

teedest on saanud rajad ja


Rajalindid on kadunud rohu sisse

vooganud unetusse

ja talve unerohust

sai kevadrohi

valgete ööde mürkroheline