siin ta on tänapäeva haruldus
eliitsantehnik
ta härdub
kuulates gesualdot
ja poetab mõne pisara
ladudes tundide kaupa värvikirevat mosaiiki
siis lõhkudes ja jälle ladudes ja jälle lõhkudes
Ojaa, trencadísi sära
ja torked paljastele taldadele!
gooti kirjas mõtted tuhisevad
ninasõõrmete kaudu sisse
ja ristis hammaste vahelt välja
ta mõtleb
kõik see on
samettrellide meelepete
ja ma ei püüa ju kõigile meeldida
aga meeldin aga keegi ei taha
siduda end mu igikestva rahutuse külge
sest kellel
on tarvis murano klaasist solgitorusid
ja imepisikese kaasaskantava purskkaevu
ainueksemplari
press kuulutab
rahval on hädasti vaja
lihtsaid ja odavaid
sinisest plastikust sitamaju
ja hambaproteesiloputusanumaid
Ojaa, trencadísi sära
ja torked paljastele taldadele!
eliitsantehnik proovib treida
kuid unustab lõpetada lauseid
siniplastikust seintel
need rafineeritud roppused on niikuinii gooti kirjas
mida keegi ei mõista enam lugeda
jääb üle ainult vaadata
läbi murano solgitorude
vaadata pealt
kuidas teised
kui palju teised
kellega teised
Ojaa, trencadísi sära
ja torked paljastele taldadele!
ja ta mõtleb püüa püsida ärkvel
jääda terve mõistuse juurde
ninasõõrmete kaudu sisse ja
solgitorude kaudu välja
kuni purskkaevu detailid
veel püsivad koos
kuni gooti kirjas kritseldused
pole veel täiesti maha kulunud sitasiniselt plastikult
Ojaa, trencadísi torked
paljastele taldadele!
