Ostrava päevik

11.08.2025

Igapäevane linnaehitus algab siin kell 6:30

vanad aknaraamid ja muu juugendlik praht

peatuvad poolel teel konteinerisse

et lõigata korraks kuid tugevalt

mu magavast ajust läbi

ega linnud ole paremad

ootavad õlleputkade katustel

oma igapäevast leiba

või pähkleid

või mida siin õlle kõrvale pakutaksegi

vasaralöögid

lausa meelitavad mind

voodist välja 

uude päeva

12.08.2025

Julm puu valis mind oma ohvriks

mingi suvaline lepa- või pajupuu

virutas langeva ploomitaolise esemega silma

kuigi pole veel lehtede- ja viljade langemise aeg

ja puu oleks pidanud ootama

või mina oleks pidanud puu all ootama

teist päeva või teist aega

olin nutma puhkemas

nagu läbipekstud Lucky

kuid otsustasin et pole veel nutma puhkemise aeg

võib-olla on õide puhkemise aeg

või endale ploomide külge kasvatamise aeg

igal juhul Einstein ei nutnud miks minagi peaks

aga kõrvad tuleb nüüd küll

puusosinatele lahti hoida

ä ä ä 

Tahaks jalga lasta

ise lasta siit jalga ja võib-olla

ka lauajalga lasta

selle laua

mille otsas 

neetud plaadimasin

keerutab peerumuusika plaati

aga samas jalg juba tatsab

puhkpillipeerude saatel

14.08.2025

Päeva lõpuks väsin feikimast

vaimukat jutukat abivalmit

mu näo jaoks

on see mask liiga raske kanda

vajub ära kui vaht

joomata pilsnerilt

rooman koju 

piki trammirööpaid

purukainena

15.08.2025

Tunnen tugevat puudust

ä-dest ü-dest ö-dest

ja isegi õ-dest 

ä ä ä

Tsitaadi algus: "Mu pikaajaline koostöö

Christina Rossettiga

algas Brucknerist

kohtasin teda kord Antoni juures

ja selgus et meid ühendab huvi 

rooside vastu

aga selliste 

mis on lihtsalt roosid

mingi külgepoogitud kõrvaltähenduseta

siis kirjutasin Rossetti tekstile

proportsionaalse kaanoni

kasutades vähki ja peeglit

ja peegel-vähki

ülimalt progressiivne teos" tsitaadi lõpp

tänan

aplaus

16.08.2025

Kõik sõid vaikuses

ja see oli ilus

toit justkui haihtus eikuskile

leib tükk tükihaaval vein tilk tilgahaaval

kuni kostusid karjed

ja korraga polnud enam võimalik määrata

kelle kõhus kisendab leib

kelle kurgus vein

19.08.2025

Mu tuba on täidetud mu asjadega

äsjapestud pesu kuivab voodil

riiulil on 4 raamatut ja 2 ajakirja

üks isegi eestikeelne

(sitateemaline Vikerkaar)

laud on mind täis

kosmeetika

millega joonistan endale iga päevaga 

aina ilusama näo pähe

muusikat täis arvuti

noodivihik

millesse kirjutan kohusetundlikult paar nooti päevas

märkmik mis on täna täpselt poole peal

naljakal kombel ka koduvõti

kuigi see ei ava mu jaoks hetkel midagi

riidekapis pole enam

pesemata riiete lõhna

külmkapis on šokolaad

mul on siin juba oma lemmik olemas

tean kuhupoole uksed avanevad

ja mis nipiga sättida dušiotsikut nii

et mu äsjapestud ja välja väänatud riided

pristmetega pihta ei saaks

teepakid hakkavad otsa saama

tean mis kella paiku minna oma lemmikbaari

et näha väljakule laskuvat videvikku

nejsem turista enam

aga miks nii kurb?

21.08.2025

Mu keha on veider

väherdes unes oma kitsas voodis

ei kuku ma kunagi üle serva

ega puuduta varbaotsagagi külma seina voodi kõrval

ma tunnetan oma piire nii hästi

et ei ületa neid isegi teadvuseta olekus

unenäos võin lennata joosta või rongiga sõita

kuid ikka samal 

kolme ruutmeetri suurusel pinnal

kohale jõudmata

ä ä ä 

Mu korduvad katsed

leida tee teiste inimeste südamete juurde

toidu abil

luhtuvad alati

üritan sööta teistele sisse

balti kilu mochit kalevi küpsiseid

kuid need ei resoneeri kellegi südamekeeltega

ä ä ä 

Saan enda kohta teada uusi asju:

lõuna ajal eelistan suurepärasele seltskonnale

keskpärast vaadet aknast uusehitistele ja Kolmikhallile

õhtul keskpärasele juba purjus seltskonnale

suurepärast vaadet Ostrava juugendile

ä ä ä

Igal heliloojal siin maamunal

on enda oma

väga isiklik

koroonateos

tavaliselt ette kandmata

ä ä ä 

Viimase loo ajal

hakkan märkama klaasikilde betoonpõrandal

need lõikavad mu taldu sama valusalt

kui kõlaritest voolav kunstvesi

tahan kirjutada et ärkvel püsida

aga tuleb välja et püsin ärkvel 

et kirjutada

või ei püsi enam?

24.08.2025

Koos teistega kontserdil istudes

tajun äkki

et meil on siiski nii palju ühist

me isegi lõhname kõik ühtemoodi

hosteli pesupulbri järele

25.08.2025

Üks tark mees ütles

kõik on tsükliline 

ning elus käib ringiratast

üks ja sama proportsionaalne kaanon

nii minagi

nagu eelmisel esmaspäeval

saan kohvi kõrvale 

kauaoodatut moositorukest

seekord küll kõrbenud

ja seest peaaegu tühi

nii et kaanon siiski laguneb tasahilju

roiskub nagu moos

nädalavanuses moositorus

ja ma ei saa kunagi enam kogeda sama rõõmu

nagu esimesel korral

ehk see ongi põhjus

miks mäletan goldbergi variatsioonidest

ainult aariat

ä ä ä 

Villand korrastatud hedonismist.

Koos jõega looklemist vormivad veealused rahnud

minagi pean paigal püsima kuulama kuskile kuuluma

olema mingis suhtes teiste paigalpüsivate rahnudega

mu hääletut protesti ei panda tähele

isegi surun mässu enda sees alla

jõe põhja

et juba kahe tunni pärast

lõpuks veerema hakata koos selle jõega

mis pole õnneks sügav ega lai

mulle täpselt paras

ä ä ä

Siin olles on aegajalt võimalik end kõrvalt jälgida

teiste tehtud fotode kaudu

kui veider

ma paistan õnnelik

26.08.2025

Tõstan jälle mässu kollektiivis kulgemise vastu

selmet teistega lõunale minna lähen otsejoones jõe äärde

õigupoolest seekord isegi mõtlemata kas keegi mu kursilt kõrvalekaldumist märkab

üldjuhul meeldib mulle oma liikumistrajektoori varjata

märkamatult kaduda enda valitud suunas

ei meeldi selgitada et kuhu ja milleks ma lähen

täna on juba nii ükskõik

pööran otsejoones Ostravice poole ja kulgen piki jõge pikalt pikalt

lõpuks maandun kohvikus kus on ainult kaks lauda

nüüd on teine laud ka vaba

niiet täpselt minu maitse järgi koht

29.08.2025

You are who you let yourself be

I'm mostly a selfish shellfish

That's my guilty pleasure

ä ä ä

Valgussõõr pole kõigile sama suur  

mõnele vaid laiguke

räpasel tapeedil

läbipõlenud patareiga taskulambi helk

mida teen siin hüljatud köögis

kus miski ei podise

ega lõhna?

tulin siia nagu uksega eksinud

murdvaras

üheotsapiletiga

30.08.2025

Mu kuldpruun silmaiiris venib

lõhkeb keskelt

ja nähtavale ilmub teine

meeletu ja peaaegu must

ma näen välja teisiti

ma näen teisiti

mulle tuleb järgi

saami naine rikkalikult tikitud pidusärgis

poeg käekõrval 

ning hakkab laulma üht tuttavat rahvalaulu

mustade silmadega 

jälgin unetult 

viimast unenägu võõrsil

siis suundun põhja poole