Jäälill601512

I Lumerituaal

Pean lund ja jääd ja talve nii kalliks

et leiutaks kasvõi masina

lumesaju genereerimiseks

Selle kasutamine oleks rituaal

veider kaamliga protsessioon

teeb aegluubis põlvetõstejooksu

täiesti mustvalgelt kuid kindla sihiga

lumepreestrid ja -prestrinnad

näost kahvatud kui kummitused

tõstavad ja langetavad külmunud põlvi

proportsionaalses kaanonis

igalühel käes seadeldis

nagu trükipress või vanaaegne kinoprojektor

mida nad loodavad saavutada 

selle veidra sünkopeeritud liikumisega?

II Jäätumine 

Lumeprestrinnad sõrmitsevad masina voolu- ja andmesidejuhtmeid

kui lautokeeli

igast helist saab helves

mida preestrid 

projetseerivad murduvate sähvakatena 

öötaevasse

taevas ei sula enam

kaamli ripsmetel säravad helmed

lumekood on murtud või murdunud

III Õitsemine

Stabiilsus on illusioon

vabalangemine on illusioon

kaalutus on illusioon

jäätõde on ainult õitsemine 

 

Viktoria Grahv · Jäälill601512

Unenäod on sageli väga tseremoniaalsed, nähes ette teatud sündmuste järgnevust, kirjutamata reegleid, mida unejuhtimise kogemuseta nägija peab järgima. See loob omamoodi rituaali, kus toimingud on just sellises järgnevuses nagu nad on sellepärast, et nii peab ja nii on alati olnud, olgugi, et selline unenägu on nägijal esmakordne. See aga ei tähenda, et täpselt sellist unenägu ei võiks esineda paljudel teistel. Need väikesed toimingud on täiesti seosetud, arusaamatud, kuid ometi annab iga üksikasi pisikese killu koodi murdmisega hõivatud mõistusele, juhtides unenägijat punkti, kus tuleb mõelda, kuhu see kood sisestada.