mu aju töötab
nagu hullumaja defitsiidi ajal
imedes endasse hulga inimressurssi
ehk
mingid tegelased ja tegelinskid
nende ketserlikud mõtted
pentsikud olukorrad
kuid andes välja
peaaegu eimidagit
ja sedagi leti alt
salamahti õnneks
räigelt odava hinna eest
ja ma olen odav
napp ja odav
aga ablas kui hakklihamasin
defitsiidi ajal tasus ehk mu sõbergi olla
aga nüüd mitte
nüid enam mitte
hea sõber ulata mulle käsi
ja ma hakin selle õlani
keskmise sõrme paksuseks defitsiitkaubaks
