Oo kõige salajase avalikuks tulemise aeg!
Oo alastuse aeg!
Kas me ikka tahame, et see lumi ära sulaks?
Aga ta sulab
ja kate alt vabanevad talvel mahapudenenud sõrmed,
küünelakk ikka veel purpurpunane.
Sõrmede omanik on juba ammu
uued asemele kasvatanud.
Mis küll saab lumme heidetud sõrmedest?
Kellel neid enam vaja?
Oo kõige salajase avalikuks tulemise aeg!
Oo alastuse aeg!
Oo püha kevad!
Sõrmed tantsivad klahvide ivuaaril ja eebenil tangot,
jättes endast purpurpunaseid jälgi,
kasutuks jäänud ja hüljatud.
Oo püha kevad!
Oo meeletu kevad!
