Ma tean, et sul on see mask ees,
aga ma kirjutan sind ise.
Ma kirjutan sind ise salaja:
su nina, su suud kujutluses leiduvate piltide järgi,
kohta, kus sa elad -
kena kirikutorni ja madalate majadega,
su väikest õnnelikku perekonda ja suurt sõbralikku koera.
ma kirjutan sind ise raevuka pintslitõmbega su kogemata või meelega paljastunud kõhule
paber on mõttetu saast loeb ainult su nahk
sulg murdub ja tint uputab tähemärke
ükskõik
ei mingit kalligraafiat enam!
ma kirjutan sind kiiresti lohakalt palavikus ja purjuna sellest et mul puudub igasugune ettekujutus sellest
kes sa tegelikult oled
Ma kirjutan,
aga kas see oled sina, keda ma kirjutan?
