Mu hingelind haub kolme võõrast muna.
Paistab, et need on selle vaese dinosauruse omad,
kes elas üle väljasuremise.
Leidsin need oma luhtunud lootuste riiulilt,
kus on veel nii mõnigi kena trofee:
küünlajalaks ümbersulatatud noorpõlvearmastuse jäänused
(muuseas täiesti roostetanud),
tunnistus, et olen kõigis tähtsamates eluvaldkondades
eeskujulikult põrunud,
cum laude diplom ühes sügavmõttetus teadusharus,
karikas anonüümsete alkohoolikute seltsilt,
jõulukaart maksuametilt kinnitusega,
et ma olen see haruldane idioot, kes pole juba aastaid
saanud konkurentsivõimelist palka,
aga ikkagi kõik maksud ilusti tasunud.
Ootan huviga dinosaurusemunadest kooruvaid tibusid.
Naiivse unistajana olen juba nimedki valmis mõelnud:
Usk, Lootus ja Armastus.
