Vihm ja tema vari

 

Vihmal ja tema varjul on keerukad suhted.

Vihm tahaks vabalt sadada,

aga vari aina käib vihma kannul

ja lämmatab igat tilka,

mida vihm püüab maha poetada.

Nimed

mul on kaks nime

aga kumbki pole minu oma

üks on vanemate pandud

teine mehelt laenuks saadud

kuidas ma peaksin iseennast hüüdma

kui eksin oma unenäos ära

Voolude kustuvad jäljed

Voolude kustuvad jäljed

su une-eelsuse mõrades

veel juures kuid juba lahkumas

veel lahkumata

Su looriäär üle läve

unevaakum valmistub neelama

videvikku

kuid voodiservalt 

ei ole su varvaste jäljed veel jäädavalt 

maha voolanud

Viktoria Grahv · Une-eelne (kahele prepareeritud klaverile 2018)

Through the branch of dead wood

It's so pleasant to feel your touch 

through the branch of dead wood

and cold metal

Rise and fall, black and white, far and near

are moving too close together

If I take away my fall neither will you rise

If you take away your black there will not be my white

So let us helplessly gaze 

how the far and the near slowly reach each other

through the branch of dead wood

and cold metal

Siis kui talv suudleb viimase sula

Nad kajavad, kuula

             siis kui talv suudleb viimase sula

             siis kui tuul sulgeb viimase kulla lume alla

Neid pole kunagi üks või kaks

             jälle sulgede kohinal lendu

             jälle tiibade jäätudes all

             väiksed linnud surmraske sajuna

Neid on rohkem kui leegion

             siis kui leegid lämbuvad kustu

             siis kui uned upuvad uttu

             siis kui puudutus pudeneb tuhaks mis ei lendle vaid imendub

Nad kajavad

             läbi jääokkais silmade

             kaitseinglite kurbjulmades mängudes

     Tuhat kelladekõlalist üksindust,

     kelle valve alt me ei vabane      

Viktoria Grahv · Siis kui talv suudleb viimase sula (YXUS Ensemble)

Mets paistab läbi II

Mets paistab läbi:
tüvedest kangas on ajaga kulunud,
auklikuks muutuv samblane samet
laseb kuuvalgusel jultunult tungida
sinna, kus oli alati pime.

Mets paistab läbi.
Lehtedest pits hargneb silmus silmuse kaupa.
Hingpeenikest kollase-punast lõnga
sikutab niiditõmbaja täiskuult
läbi öö 

taevasse.

Mets vaatab üles niiditõmbaja poole,
ja laseb vaikides silmustel hargneda,
sest aimab - mis tuleb, see peab tulema.

Segaolme

 

Tööelu seguneb pereeluga

ja pereelu põgusa armuafääriga,

armuafääri mõnud süümepiinadega

ja süümepiinad viinakokteiliga.

Viin Uus Viini koolkonna klangfarbenmelodie saatel

maitseb segaselt ja melodie'st saab maladie.

Haigevoodi, tuba, laud -

kõik on segi paisatud.

Vist pole mõtet tuhnida selles

segaolme ulmeunede prügikastis.

Hirv tuli allikale jooma

 

Hirv tuli allikale jooma

Kas see on ilmsi või unes?

Kas see on, oli või alles tuleb?

Kui oli - kas eile või tuhat aastat tagasi?

Kui tuleb - kas homme või tuhande aasta pärast?

Või kunagi vahepeal?

Aga hirve silmad on alati.

Hirve silmad on alati pisaraid täis.

Ja kui need ära kuivavad,

siis on allikas mürgine

ja hirv suikub unne.

Kas hetkeks või tuhandeks aastaks?

Või alatiseks?

Kas ta on alles uinumas

või ärkab peagi,

see hirv kelle pisarad on ära kuivanud

ja ajaallika seisma pannud?

Медленное

Я стремительно лечу всё медленнее

и самозабвенно кричу всё тише и тише.

С замирающим от страха сердцем

я не боюсь падать вверх в пустоту,

заполненную потерянными в детстве вещами,

которые я никогда не искала.