Kus ristuvad me tänased usaldusjooned?
juurdlen iga kord uuesti
Lähedushetked vahelduvad
võõraksjäämisega neil päevil,
kui sa ise aitad mul mu maski ette panna,
samal ajal ennast mulle veidi rohkem paotades.
Loeme vahemärkuseid,
vaikust vaikuses.
Usaldus ei ole lõputult tõusev sirge,
see on kõver, mis lookleb läbi paotuste ja sulgumiste
ja ei joondu kunagi otseks.
Iga kord paneb kumbki meist
oma punkti kõvera kulgemisteel,
punkti vahemärkuste jadas, punkti vaikuste keskel.
