kolmapäev, 24. märts 2021

Mu hingelind haub kolme võõrast muna

 

Mu hingelind haub kolme võõrast muna.

Paistab, et need on selle vaese dinosauruse omad,

kes elas üle väljasuremise.

Leidsin need oma luhtunud lootuste riiulilt,

kus on veel nii mõnigi kena trofee:

küünlajalaks ümbersulatatud noorpõlvearmastuse jäänused

(muuseas täiesti roostetanud),

tunnistus, et olen kõigis tähtsamates eluvaldkondades

eeskujulikult põrunud,

cum laude diplom ühes sügavmõttetus teadusharus,

karikas anonüümsete alkohoolikute seltsilt,

jõulukaart maksuametilt kinnitusega,

et ma olen see haruldane idioot, kes pole juba aastaid

saanud konkurentsivõimelist palka,

aga ikkagi kõik maksud ilusti tasunud.


Ootan huviga dinosaurusemunadest kooruvaid tibusid.

Naiivse unistajana olen juba nimedki valmis mõelnud:

Usk, Lootus ja Armastus.




esmaspäev, 8. märts 2021

Lux aetarna



trammis süttis lux aetarna

teel Majakalt Koplisse,

aga keegi ei pannud tähele,

ainult üks kodutu mõtles,

et nii on hubasem, kodusem.




Autsaider



Linn on metsaga ühte kasvanud...

Juhuslik kohtumine hundiga polegi nõnda juhuslik nagu näib, 

sest nad valvavad

alati.


Ma pelgan neid elitaarselt võõraid insaiderhunte

punasamblastes loožides.

Nad uluvad võõrkeelselt õndsas üksmeeles

kandiliselt vilkuva Kuu poole.

Mõtlen, püüaks õige kaasa ulguda,

võtan julguse kokku -

valla pääseb vaid üksildane haugatus

surroundi tagumisest kõlarist.