Kolmekordselt

Sind ma näen kolmekordselt

Sind, su peegeldust ja su peegelduse peegeldust

Ennast kahekordselt

Oma peegeldust ja peegelduse varju

Sest iseennast ei näe ju keegi

Kuidas ta ka ei vaataks

Kui ma saaksin näha kord elus

Omaenese silmi

Kas ma taluks nende igavesti juurdlevat pilku,

Mis küsib, mida siin teen?

Kas ma suudaksin oma silmade küsimisele vastata?

Ehk ongi parem, et näen ennast vaid kahekordselt

Sest vaevalt ma kolmandat talukski

Kas kolmas sinagi talub?

Kassikulla jäljed

Ma näen su näol kassikulla jälgi

seal kus just äsja 

mu huuled 

need põlevad veel 

sellest olematust kassikulla tolmukübemest mitte sinust 

ma nutan öösiti

Ei ma ei nutagi 

õigupoolest ma naeran enda üle 

Ma siiski nutan,

nutan laginal

nagu poleks aegade algusest nutnud

silitan pisarmärja suuga

su kivisiledat selga

ja kassikuld niriseb ojadena

segunedes mu pisaratega

imestan

näen esmakordselt

katmata ihu ta ehedas hiilguses

selges sügavas säras

kullata!

Ilus hommik

ja kassikullakarava taevas langetab meie peale

elu esimest suudlust.

Viktoria Grahv · kassikullajäljed