Eliitsantehnik

siin ta on tänapäeva haruldus

eliitsantehnik

ta härdub

kuulates gesualdot

ja poetab mõne pisara

ladudes tundide kaupa värvikirevat mosaiiki

siis lõhkudes ja jälle ladudes ja jälle lõhkudes

       Ojaa, trencadísi sära

       ja torked paljastele taldadele!

gooti kirjas mõtted tuhisevad

ninasõõrmete kaudu sisse 

ja ristis hammaste vahelt välja

ta mõtleb 

kõik see on

samettrellide meelepete

ja ma ei püüa ju kõigile meeldida

aga meeldin aga keegi ei taha

siduda end mu igikestva rahutuse külge

sest kellel 

on tarvis murano klaasist solgitorusid

ja imepisikese kaasaskantava purskkaevu

ainueksemplari

press kuulutab

rahval on hädasti vaja

lihtsaid ja odavaid

sinisest plastikust sitamaju

ja hambaproteesiloputusanumaid

      Ojaa, trencadísi sära

      ja torked paljastele taldadele!

eliitsantehnik proovib treida

kuid unustab lõpetada lauseid

siniplastikust seintel

need rafineeritud roppused on niikuinii gooti kirjas

mida keegi ei mõista enam lugeda

jääb üle ainult vaadata

läbi murano solgitorude

vaadata pealt

kuidas teised

kui palju teised

kellega teised

       Ojaa, trencadísi sära

       ja torked paljastele taldadele!

ja ta mõtleb püüa püsida ärkvel

jääda terve mõistuse juurde

ninasõõrmete kaudu sisse ja

solgitorude kaudu välja

kuni purskkaevu detailid

veel püsivad koos

kuni gooti kirjas kritseldused

pole veel täiesti maha kulunud sitasiniselt plastikult

      Ojaa, trencadísi torked 

       paljastele taldadele!

Lumetaju

                                

 kas aeg on siin

või seal

see nagu liiguks

kogu aeg

kuskil eespool

bullshit!

ma kallan aega sulle kaela 

ülevalt alla

ma petan sind

see ei ole aeg

mul pole aega

                             aeg ei ole minu oma                              mul on ainult lumi

                            ma sain selle laenuks                            ma sain selle laenuks

                                        sealt                                                  sealt ülevalt

                             aga ma ei hoidnud seda                        aga ma ei hoidnud seda

                                 lasin tal kukkuda                                     lasin tal sadada

                          ja ta lendas tükkideks                     sest lumehelvestel ja ajal puudub kaal

                                                                                                niikaua kuni sajab

                           mõned tükid põlesid ära                      mõned helbed jäid rippuma

                             ülejäänud korjasin üles                        ülejäänud korjasin üles                                                  

                                  ma ei kuluta neid                                 ma ei puutu neid

need on mul seifis

kas ütlen sulle koodi?

tahad teada?

päriselt?

no olgu

Viktoria Grahv · Lumetaju (stereo)

Kiasma nägemus

noad on haihtunud nagidest 

ja kahvlid sahtlitest

.viimasel ajal.

viilutame pilvi ja

määrime mannat peale

ja ammutame alumiiniumlusikatega linnuteed

rõõsad-roosad inglid

nagu me viimasel ajal oleme

murdume üksteise vastu

ja meie kipsjäsemed jäävad keerlema 

kõrbe orbiidil

eks sahtlid ja nagid ja nostalgilised inglimustrilised tassid

jõuavad viimaks meile järele

.siia üles.

kus me määrime ja rüüpame ja viilutame

ja murdume ammutades alumiinimumlusikatega linnuteed

(11.03.23 Helsinki, pärast Kiasma külastamist)

Täpsuslaskur

 

ma olen suletud omaenda peasse täppislasuga

väljast ainult enda hale kameo

snaipri lavastatud filmis

tahaks ise ka tulistada

seda tüütut lindu

oma peas

kes on

ühtlasi mina

tüütu kalduvusega

tahta kõiki asju lõpuni viia

ka see luuletus on nõmedalt loogilise

ülesehitusega näete ju snaipritäpset tasakaalu eks

Струна

 

Художник чья работа висит на моей стене 

сидит напротив меня и я боюсь 

боюсь 

встретиться с ним глазами 

Я отвожу взгляд и думаю 

вот сейчас 

сейчас 

у него лопнет струна

сейчас лопнет  

боюсь поворачивать глаза

боюсь 

но взгляд сам 

поворачивается 

Так и есть

Она лопнула

струна на которой 

держалась картина

висела музыка

цеплялись слова

лопнула

и картина

слова

музыка

кружатся водопадом

и медленно 

медленно 

сливаются

Fraktaalid

 

Mis siis kui kõik ajad on samaaegselt?

mul on ju olemas liivakell ja pendlikell ja nutikell

ma ei saa välistada

ühtegi aega ei saa välistada praegu

Nutiaeg on niikuinii vaid see väike täpike pendli otsas

ja mu vanaema pendlikell vaid lumehelbeke

sierpińskilikus liivakellas

mis on pelgalt tuisutolmu kübe paljude omataoliste seas

Ja kõik see on praegu

ja kestab

kuni aeglaselt

langeb ja tõuseb

just see

igavene

lumesadu

Votivkirche

valge katedraali viirastus

mida püüan kinnitada nööpnõeltega seinale

on vanavalge pits

isegi varisenud seintele kritseldatud palved

ja kuplialused sosinad

on värvilisemad ja ruumilisemad

kui see valge pitskatedraal

mille võib-olla olen ise pununud

фонтан на ветру

фонтан на ветру

будто вдруг разбитое стекло

вдребезги

и я

вся изранена

осколками рассыпающейся воды

Paber

 

Nimeta paberiraiskamiskunstid:

• origami
• graafika
• tüpograafia
• pornograafia
• bürokraatia
• kalligraafia
• akvarell
• fotograafia
• luuletamine
• püromaania 

kenasti seatud

põleva paberi koor

heliseb viimast