tüvedest kangas on ajaga kulunud,
auklikuks muutuv samblane samet
laseb kuuvalgusel jultunult tungida
sinna, kus oli alati pime.
Mets paistab läbi.
Lehtedest pits hargneb silmus silmuse kaupa.
Hingpeenikest kollase-punast lõnga
sikutab niiditõmbaja täiskuult
läbi öö
taevasse.
Mets vaatab üles niiditõmbaja poole,
ja laseb vaikides silmustel hargneda,
sest aimab - mis tuleb, see peab tulema.
Mets vaatab üles niiditõmbaja poole,
ja laseb vaikides silmustel hargneda,
sest aimab - mis tuleb, see peab tulema.